Powerwoman Triin Luhats

Powerwoman Triin Luhats

09. mai 2020

Teie ees on powerwoman Triin Luhats - naine nagu orkester, kelle taktikepi all valmivad ägedaimad Eesti telesaated ning kes on värvikate moevalikutega moeetaloniks paljudele naistele. Kuidas suudab Triin omavahel ühendada töö, pereelu, hobid ning kõik muu 24 h jooksul, jääb ka meile mõistatuseks. Lugegem ning imetlegem!
 

Oled seotud paljude huvitavate teleprojektidega. Palun kirjelda enda tavalist tööpäeva.

Mul ei ole klassikalist, kindlate kellaaegadega tööpäevad-puhkepäevad moodulit. Telesaadete tootmisel jaguneb aeg ettevalmistusajaks (kus võib olla ka erinevate saatelõikude võtteid, kohtumisi, pildistamisi, proove), salvestuspäevadeks (otsesaate puhul ka eetriks) ja järeltöötluse perioodiks (salvestuste puhul tuleb saate eeter pärast järeltöötlust). Kui palju Sa enne saate eetrisse minekut tööd teed ja millistel päevadel täpselt, sõltub tähtaegadest ja on mingil määral kindlasti ka mu enda teha. Kui eeter tuleb peale, peab lihtsalt kõik valmis olema.


Reeglina ärkan väga vara. Mulle meeldivad tõesti väga-väga varajased hommikutunnid, mil nii mõnedki meelelahutusvaldkonnas tegutsevad inimesed oma tööpäeva alles lõpetavad. See on mu produktiivseim tööaeg arvuti taga (kui saadete võtteperiood ning eetriperiood on maksimaalselt käimas, on vastamist vajavaid kirju ööpäevas pea paarisaja ringis). Kui pere ärkab, söön nendega nii öelda teise hommikusöögi ja sõltuvalt konkreetse päeva kavast toimetan edasi. Mul ei ole kahte täiesti sarnast päeva. On päevi, mil võin endale lubada tervenisti iseenda ja pere, abikaasa, laste ning sõprade päralt olekut. On päevi, mil mul on järjestikku mitu võtet, promopildistamist ja koosolekud-kohtumised. Ja on päevi, mil alustan telestuudios kell 5-6 hommikul ning lõpetan kella 24 paiku õhtul. Sellele järgnev päev võib olla samamoodi pea 20-tunnine. Või siis mitte. Stabiilsust eelistavale inimtüübile tunduks mu töö, töökorraldus ja reageerimisvajadus ilmselt täieliku kaosena. Minu töö põhieesmärk ongi piltlikult öeldes selles kaoses niisuguse korra tekitamine, et mingi “telesaate laadne toode” (nali ;)) (no näiteks sel hooajal “Maskis laulja”, eelnevatel aga “Su nägu kõlab tuttavalt” või “Eesti otsib superstaari” või “Suure tähe väike täht” või “Legendide lahing” või “Eesti muusika karikas”) oleks võimalik saatemeeskonnal ühiselt valmis saada.


Millist rolli mängib Sinu elus mood?

Oma töös puutun uute moesuundadega kokku iga uue teleprojekti raames. Meil on kõikide saadete juures tööl suurepärased stilistid, kes hoolitsevad selle eest, et saatejuhid ja esinejad-osalejad maitsekalt riietatud saaksid. Nende kõrvalt näen-kuulen-õpin palju nii riiete sobivuse kui uute moesuundade osas. Enda puhul olen täheldanud, et paljuski valin rõivaid ikkagi mugavuse järgi, mitte tingimata selle osas, mis parasjagu moes number 1 hitt on.


Kirjelda oma stiili?

Ennekõike mugav. Oluline on ka toodete materjal ja kvaliteet. Lisaks sellele pole tänapäeval väheoluline ka rõivaste tootmisprotsess – jälgin üha rohkem, millise ökoloogilise jalajälje on tootmine tõenäoliselt jätnud. Oma elustiili tõttu on mul tihti vajalik, et paari asja (no näiteks jalanõude või pintsaku) muutmisega, oleks vajadusel kiirelt võimalik oma välimus kiirelt casualist pidulikuks muuta. Armastan omavahel miksida ka tänavamoodi ning spordi- ja disainerrõivaid.

Mu igapäevane outfit on seega tihtipeale segu Jimmy Choo’dest või Nike’idest, Iris Janvierist või vintage kleitidest, All Saints’ist, Diesel’ist ja no muidugi Tommy Hilfigerist. Sekka ka teiste Eesti ning Skandinaavia moekunstnike rõivaid. Küsisin oma headelt sõbrannadelt – nemad kirjeldaksid mu stiili väljendiga “smart casual glamuur” või “Minni Hiir miksitud litritega” :D Kõlab väga vastuoluliselt, ma tean.

Mis on Su kõige lemmikum rõivaese; mille järgi endale rõivaid valid?

Teksad ja T-särk. Või hõlmikkleit. Ja tennised või stilettod. Bikiinid meeldivad mulle ka väga. Igatpidi on riietuses mulle ennekõike oluline mugavus ja kvaliteet.


Sinu puhul on kindlasti tegu ühe suurima Tommy Hilfigeri brändi fänniga. Millal ning kuidas brändi enda jaoks avastasid?

Jaa, mulle tõesti väga meeldib TH. Eriti sümpaatsed on TH erikollektsioonid (nt. 2018 kevadine kollektsioon koostöös Gigi Hadidiga, 2019 alguse kollektsioon Zendayaga, Tommy Jeans x Coca-Cola, Tommy Jeansi vaba aja rõivad, Tommy Sport line...

Esimest korda puutusin TH-ga kokku 90-ndate alguses Ameerika Ühendriikides pikemalt viibides. Siis olid nad ennekõike meestele orienteeritud ja mäletan selgelt nende värvilisi polosärke. Mu enda esimene TH brändi toode oli hoopiski parfüümvesi Tommy Girl. Aasta võis olla 1996 või 1997 ma pakun?

Nii umbes kümmekond aastat tagasi aga muutus TH käekiri palju vabamaks, rõõmsamaks, pehmemaks. Naistekollektsioonidesse tulid mõnusad erivärvilised ja väga ägedate voodritega pintsakud, pehmed ja pastelsed mantlid, sviitrid, kampsunid – ilmselt siis saigi minust nende suur sõber.



Milline on olnud kõige kihvtim kompliment, mille oled mõnda Tommy Hilfigeri toodet kandes saanud?

Viimati Londonis ühte TH oversized värviliste blokkidega kampsunit kandes ja lastega pargis jalutades palusid mulle täiesti tundmatud inimesed mind endaga fotole lihtsalt “nii ägeda värvilise kampsuni pärast”. Ühe TH pika punaseruudulise täisvillase (ja lisaks äravõetava voodriga) mantli eest on mulle pakutud “altkäemaksuna” soojamaareisi või uut mobiiltelefoni :D PS! Mantel on endiselt mu kapis. Ei anna ära!

 

LOOKBOOK: TRIIN LUHATS