Toggle navigation

Annika Jürs

Minu nimi on Annika Jürs, olen 27 aastane ja elan Tallinnas Kalamajas. Oma igapäevast leiba teenin töötades lasteaias direktori asetäitjana ja ühtlasi on töö lasteaias olnud mu elu üks õnnestunumaid valikuid. Kuivõrd ma nimetan seda valikuks, olen kindel, et see töö on mulle määratud. Olen pärit Pärnumaalt väikesest Muraka külast, kus kasvasin suurepärases peres, kes mind siiani minu tegemistes toetab. Nad kasvatasid mind iseseisvaks inimeseks ja andsid mulle ellu kaasa väärtused, mida väga hindan ja mis on mu praeguses töös alustalaks.

2005. aastal asusin Tallinna Ülikoolis õppima alushariduse pedagoogikat. Terve õppimise aja ei olnud kordagi kahtlust - olin leidnud oma õige eriala. Iga uue põneva õppejõuga, materjalide ja praktikaga läksin rohkem elevile ja bakalaureuse 2. kursusel asusin ka juba lasteaeda tööle. Sealt alates olen töötanud eralasteaias õpetajana, lastehoius õpetaja-kasvatajana ning siis jälle õpetajana ning nüüd direktori asetäitjana. Vahepeal töötasin põhitöö ja ülikooli kõrvalt FIE-na laste loovate kunstitegevuste ringi õpetajana. 2012 aastal omandasin alushariduse pedagoogikas magistrikraadi.

Huvidest on nimekirjas kõrgematel kohtadel lugemine ja luuletuste kirjutamine, hea toidu ja küpsetiste valmistamine ja kundalini jooga. Armastan luulet ja olen ka ise kirjutaja - põhiliselt sahtlisse aga on olnud õnn ja hirm neid ka mõnel luuleõhtul ette kanda. Olen salajane ooperi fänn - vaatan/kuulan seda meeleldi.

Nii nagu minu töö ja üldse elu alustalaks on mu lapsepõlv, pean seda oluliseks ka oma töö juures - võimaldada lastele parimat lapsepõlve, et nad võtaksid oma ellu kaasa hindamatud väärtused, kogemused, mälestused, et nad kasvaksid ennast ja teisi väärtustavateks inimesteks, oleksid algatusvõimelised ja enesekindlad ning loovad. Selle kõige saavutamine on üks suur osa minu unistusest. Minu suur unistus on mu suur eesmärk, mis koosneb pisikestest osadest, mis seda kõike loovad ja toetavad.

 

Minu suur unistus võib tunduda lausa ulmeline -  tahe muuta ühiskonda - muuta arvamust lasteaiast ja selle olulisusest ning lasteaiaõpetajate mainest. Samas mainet ja arvamust saab muuta, kui sisuline töö on seda väärt. Usun, et möödas on ajad, kus lasteaed on ainult hoiukoht, kuhu paigutada lapsed ajaks, mil vanemad on tööl. Tänapäeval on lasteaia rolli tähtsus aina tõusmas ja on mõistetud, et lapse esimesed 7 eluaastat on lapse elu alustalade loomise aeg. Väga suure aja sellest perioodist veedab laps lasteaias ning on oluline, mis kvaliteediga on see aeg. Lasteaed kui hoone on muidugi oluline, kuid seda annab sisustusega luua arendavaks ja mõnusaks keskkonnaks ning tegelikult on inimesed need, kes avaldavad mõju ja loovad keskkonna ja tingimused arenguks. Lasteaia personali, eelkõige õpetajate roll on olla hea eeskuju, hea kaaslane- kompass lastele elu avastamise teel - seetõttu on väga oluline millised inimesed lasteaias töötavad. Oluline on mitmekülgne koostöö. Lasteaiad peaksid olema lapsest lähtuvad, mitte täiskasvanukesksed. Kahjuks on asi ideaalist kaugel.

Mida mina teha saan? Minu unistus on aidata kaasa muutustele paremuse suunas ja alustada saab väikeste sammude haaval, alustades endast ja lasteaiast kus töötan. Julgen öelda, et oleme algust teinud. Töö arendamiseks on oluline koostöö erinevate huvigruppidega- lapsed, lapsevanemad, kolleegid ning kohalik omavalitsus ja rahvuvahelised kolleegid.

Minu unistus millele vajan toetust on EECERA konverentsi külastamine (http://www.eecera2014.org/). See on rahvusvaheline ja ühtlasi üks suurimaid alushariduse konverentse, mis toimub sel aastal Kreetal 7.-10. septembril. See on konverents, kus on kohal inspireerivad inimesed, kes jagavad on teadmisi ja kogemusi.

Eelmisel aastal toimus EECERA konverents Eestis ja selle käigus külastasid rahvusvahelised külalised ka lasteaeda, kus töötan ning sealt sai alguse meie pidev suhtlemine ja grupp Child Initiated Education, kuhu kuuluvad alushariduse valdkonna inimesed Eestist, Soomest, Inglismaalt ja Ameerikast ning kellega koostöös oleme oma lasteaedades läbi viinud kaks lapsest lähtuva pedagoogika uurimust ja meil on olnud võimalus võrrelda uurimuste tulemusi rahvusvaheliselt ja jagada kogemusi ning ideid. Soomepoolne koostööpartner Jarmo Kinos külastas minu lasteaeda taas 2014 aasta kevadel koos oma tudengitega Turu ülikoolist ning mul oli võimalus alles õppivate lasteaiaõpetajatega jagada oma vaateid, kogemusi, mõtteid ja ideid. Sain suurepärase kogemuse ja ka tagasiside, mis on koostööd veelgi tugevdanud ja andnud inspiratsiooni muutuste läbiviimiseks. Koostöö nende inspireerivate inimestega on andnud veelgi rohkem enesekindlust, et olla muutuste algataja, olla ise muutus.

 

Töötan lasteaias direktori asetäitjana ning puutun kokku terve maja inimestega nii täiskasvanute kui ka lastega. Konverentsil osalemine annaks mulle võimaluse jagada oma head praktikat ja kogemusi välismaal ning samas oma maja inimestele pakkuda sealt saadud head praktikat ja teadmisi, et saaksime oma suurepärase lasteaia arendada veelgi rohkem lapsest lähtuvaks ning panustada sellesse, et meie lasteaia lapsed oleksid enesekindlad, loovad. algatusvõimelised, julged ja meenutaksid oma lasteaia aega kui rõõmsat osa nende lapsepõlvest. Toetusraha vajaksin eelkõige konverentsi pileti jaoks, mille maksumus on 450 eurot ning samuti vajan toetust konverentsile sõiduks, mille kulud on samuti umbes 450 eurot. Majutusega kaasnevate kulutuste jaoks olen raha koguma hakanud.

Ma usun, et olen toetuse vääriline - ma siiralt usun, et muutusi on vaja hakata sisse viima. Olles töötanud nii rühmaõpetajana kui nüüd direktori asetäitjana näen, millised protsessid ja inimesed mõjutavad lapsi enam. Konverentsile minek annab võimaluse tugevdada koostööd rahvusvaheliste partneritega, jagada ja saada parima praktika kogemusi ning mul on võimalus teha oma tööd veel sihikindlamana ja samas toetada oma kolleege ja lasteaeda kus töötan ning luua häid koostöösuhted teiste lasteaedadega, kellega jagame mõtteviisi. Miski ei muutu, kui selle muutmiseks midagi ette ei võeta. Mina tahan muuta ning vajan selleks toetavat võimalust. Usun, et minu unistus on väärt toetamist, sest soovin panustada nii enda kogemuste ja teadmistepagasisse, kui jagada seda ka teistega. Olen enesekindel vähestes asjades aga ühte ma tean, et olen väga hea oma töös lastega. Usun, et nad väärivad enda ümber inimesi, kes soovivad neile pakkuda parimat. Võiksin anda alla ja liikuda vanas rütmis paljude lasteaedadega, kuid minus on usk, et seda kõike annab muuta ja tahe selleks on olemas.

Unistama peab, sest muidu ei ole unistuste täitumist oodata!